"Kodu-Kerli tondilood Vastulöögiks kaasmaalaste sünnipärasele vingumisele on väike Nõia-Ella löönud kopitava punni kodumaiselt popmuusikalt ja naudib vaevaga teenitud kuulsusepoolist. Väljendus on tal eakohaselt kurkunööriv ja romantiliselt tume, keereldes ikka ja ainult iseenda koha leidmise ümber. Lood on kohati tüütult pseudo-gootilikud, ketta hoiab pöördes aga preili universaalhääl ja mõned päris haaravad, osavate helikonksudega popmeloodiad."